NEW BRIDGES: Elukvaliteedi tugevdamine läbi parema linna ja maa koosmõju juhtimise

6.02.15

Hiiu Maavalitsus viis aastatel 2009-2012 maakonnas läbi projekti NEW BRIDGES: Elukvaliteedi tugevdamine läbi parema linna ja maa koosmõju juhtimise (Strengthening of Quality of Life through Improved Management of Urban Rural Interaction www.urbanrural.net)

 
Linnaline areng sõltub nii linnaga külgnevatest maapiirkondadest kui nende kahe elupaiga omavahelisest seotusest. Linna-maa koosmõju on otseselt seotud inimeste igapäevaelu ja arusaamaga elukvaliteedist. See on oluline:
  1. Elupaiga valikul
  2. Liikumisvabaduse ja juurdepääsude kasutamisel
  3. Teenuste kättesaadavusel
Kui linnaregioon ei suuda tagada mitmekesist keskkonda, mis jätkusuutlikult vastab erinevate elanike ootustele ja elustiilile, siis ei saa selline piirkond pidada end ka ligitõmbavaks või konkurentsivõimeliseks elupaigaks. Parem linna ja maa koostoime juhtimine suurendab linnade ja regioonide külgetõmbavust ning konkurentsivõimet.
 

Kuidas seda tagada?

Projekt NEW BRIDGES ühendas 12 partnerit 8 riigist. Projektil olid järgmised eesmärgid:
  • parandada linna ja maa koosmõju juhtimist
  • tuua linna ja maapiirkondade planeeringutesse elukvaliteedi kontseptsioon
  • hinnata linna-maa koosmõju jätkusuutlikku potentsiaali mitmete juhtumipõhiste analüüside kaudu kõikjal LMRis
  • luua ja testida juhtimismudeleid, mis vastavad LMRis elavate inimeste vajadustele, väärtushinnangutele ja elustiilile
  • kaasata inimesi ja huvigruppe regionaalse planeerimise protsessi
  • luua uusi linna-maa partnerlusi
  • tõsta linnaregioonide külgetõmbe- ja konkurentsivõimet

 

Projekti väljundid

Elukvaliteedi kontseptsiooni käsiraamat, mis lähtub

  • elanike eelistustest;
  • liikumisvabadusest ja juurdepääsude võimalustest;
  • teenuste kättesaadavusest;
  • linna-maa koosmõjude juhtimiskavad linnaregioonide jaoks;
  • poliitika ja praktika kujundamise soovitused;
  • piloottegevused;
  • linna-maa koosmõjude parema juhtimise uued planeerimismeetodid ja –mudelid.

 

Projekti esimeses faasis analüüsiti erinevate sotsiaalsete gruppide (nt perede, ettevõtjate,
pensionäride) ja teiste huvigruppide (nt ettevõtjate ühenduste, MTÜde, ühistranspordi firmade) eelistusi ning võrreldi neid olemasoleva poliitika ja praktikaga. Tulemustest johtuvalt määratleti projekt piloottegevused partnerlinnades.
 
Projekti teises faasis valmistati ette valitud piloottegevused projekteerides, huvigruppidega
läbi rääkides ja töötubades arutades.
 
Kolmandas faasis viidi piloottegevused ellu partnerlinnades. Iga partner arendas välja kava,
kuidas parendada linn-maa koosmõju juhtimist oma linnas. Hiiu maakonnas valiti piloottegevusena välja Kärdla sadama lähiümbruse detailplaneering.
 

Projekti partnered

  • Union of the Baltic Cities (UBC) (FI)
  • Nordregio (SE)
  • ECAT-Lithuania (LT)
  • Regional Council of Southwest Finland (FI)
  • City of Turku (FI)
  • Freie und Hansestadt Hamburg (DE)
  • Region of Lower Silesia (PO)
  • Municipality of Kaunas district (LT)
  • Zemgale Planning region (LV)
  • City of Örebro (SE)
  • Hiiumaa County Government (EE)
  • Triangle region (DK)

 

Kaaspartnerid

  • Finnish Ministry of Environment
  • Latvian Ministry of Environment
  • Estonian Ministry of Economic Affairs and Communication
  • Innenministerium des Landes Schleswig-Holstein
  • Baltic Sea States Sub-regional cooperation (BSSSC)
  • SOG Baltic 21
  • City of Salo (Southwest Finland)
  • Urban Studies Network – Centre for Urban and Regional
  • Studies and Department of Architechture
  • Helsinki University of Technology
  • Hafencity Universität -Hamburg Germany
  • Ludwigslust County Germany
  • German Federal Offi ce for Building and Regional planning
  • Kärdla Town Municipality, Hiiumaa Cooperation Network

 

Uuringud

 

Trükised

 

Kärdla sadam