Maakonna sümboolika

 

Lipp

Hiiu maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge ja alumine roheline. Valge laiu keskel on maakonna eritunnusena Hiiumaa vapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut; lipu normaalsuurus on 105 X 165 cm.

 

 

Vapp

Hiiu maakonna vapil on hõbedasel põhjal (kilbil) vertikaalne kolme sõlmega köis ja neli punast liiliat, kummalgi pool köit kaks.

 
Erinevalt paljudest teistest maakondadest ei ole Hiiumaal oma ajaloolist vappi olnud. 1990. aastal korraldas tollane Hiiu maakonna volikogu konkursi Hiiumaa vapi kavandi leidmiseks. Konkursile laekus 64 tööd. Praegu maakonna vapina tuntud varianti peeti vapikavandite hindamiseks loodud 8-liikmelise zürii poolt II koha vääriliseks.

Tõnu Kuke valmisatud kavand kinnitati Hiiu maakonna vapiks 10 volikogu liikme poolthäälega 1990. aasta aprilli kuus ning kinnitati riigisekretär Ülo Kaevatsi poolt 23. mail 1994.

Vapi neli liiliat, mis kunstnik Tõnu Kuke sõnul on mõjutatud Ungern-Sternbergide vapist, sümboliseerivad Hiiumaa nelja valda. Vappi vertikaalselt poolitava köie idee pärineb M.I. Eiseni muistendite kogumikust "Esivanemate varandus" (Tallinn 1958, lk 178-179). Nimetatud muistendi järgi kingib hiiu taat merehädas Hiiumaale sattunud Tallinna-meestele kolme sõlmega köiejupi, et nad õnnelikult tagasi oma koduranda jõuaks.
 
Hiiu maakonna lipp ja vapp on registreeritud Riigikantseleis 25. novemberil 1996 aastal.
 

 

Hiiumaa teenetemärk

Hiiumaa teenetemärk on 32 millimeetri laiuse punaste piitadega halli rinnalindi küljes rippuv reljeefne 42 millimeetri laiune hõberist, millel on Hiiu maakonna vapp. Teenetemärgi tagaküljele on graveeritud tekst „HIIUMAA TÄNAB" ja teenetemärgi number.

Maakondade teenetemärgid on kehtestatud siseministri 18.02.2015 määrusega nr 5 "Maakondade teenetemärkide kehtestamine".
 

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022016010