Uudised ja teated

« Tagasi

Hiiu maavanema Riho Rahuoja kõne Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud aktusel Palade Põhikoolis

Austatud Pühalepa valla rahvas, hiidlased ja Hiiumaa sõbrad!

Aili Aarelaid kirjutas 2001. aasta 7. detsembri ajalehes „Sirp" artiklis „Mogri Märt ja tädi Maali üheskoos identiteedituhinas"  järgmise lõigu:

„Väikerahvad ei tee suurt ajalugu, seda tehakse nende eest. Küll aga jääb väikeste päralt võimalus, mida vanad kreeklased nimetasid cairoseks. Cairos on oskus tabada millegi tegemiseks kõige sobivamat ajahetke. Veelgi enam, see on kunst toimetada igavikulises ajameres nii, et õige momendi kinnipüüdmine kindlustaks toimingu edukuse. Üks miljon eestlast ei ole saanud muuta XX sajandi ajalooratta käiku, aga väikerahvana on nad suutnud teha ennast miljonitele nähtavaks. Viimast tänu oskusele tabada hetke, mil nende identiteedipürgimusi on krooninud ajalooloterii peavõit - rahvusriikluse sünd."

Eesti riik loodi, sest oli julge idee omariiklusest, eestvedajad, kes idee avalikult välja kuulutasid ja kogu rahva valmisolek selle elluviimiseks. Oli eestlaste Cairos. Nüüd on sellest sündmusest möödumas juba sajand. Inimesed, kes mäletavad omariikluse algust on meie seast lahkunud. Peame piirduma kirjapandud mälestustega, mis tasapisi on muutumas müütideks.

Küll aga on alles inimesi, kes mäletavad, kuidas oma riik kaotati, kuidas oli elada iseseisvuseta ja kuidas vabadus taastati. Ka siin oli ühisel meelel ja kogu rahva veendumusel, et  me seisame õige asja eest, kandev roll. Eesti riigi sünd ja iseseisvuse taastamine on parimad näited sellest, kuidas ühiselt saame hakkama ka asjadega, mis esialgu tunduvad võimatud. Lahku kiskudes jõuab sohu aga ka kõige sirgem tee.

Rääkides Hiiumaa kohast Eestis, saame toetuda heatahtlikule, isegi imelisele kuvandile, mis meie saarest ja siinsetest inimestest külastajatele jääb. Hiiumaale tullakse kui muinasjutumaale, eriti suvel.  Meie kohuseks on see kuvand välja vedada, olgu tegu kohvikutepäeva, Hiiu folgi, surfiparadiisi, tuletorniringi või Kassari kadakatega. Kui me ei leia ühist keelt, läheb nõnda nagu nendes muinasjuttudes, kus võlumaa nõiduseunest vabastamiseks on vaja välist sekkumist.

Nii on paraku läinud haldusreformiga, kus mõte ühest Hiiumaast on takerdunud ja valitsus valdade sundliitmisega alustanud. Kutsun üles hoolima vähem piiridest ja rohkem kogukondadest.

Samas on eelmisest vabariigi sünnipäevast möödunud aasta toonud Hiiumaale aegade suurimad investeeringud, mis saarega seoses ühe aasta jooksul tehtud: uued parvlaevad, riigigümnaasium, ümber Hiiumaa paigaldatud ülikiiret andmesidet võimaldav valguskaabel. Need on asjad, mis loovad eeldused, et saaksime Hiiumaal elada paremini. Kuidas me neid eeldusi kasutame, sõltub meist kõigist.

Tublisid inimesi jätkub Hiiumaal igasse paikkonda. Seekord  nimetan mõned Pühalepa vallast:

  • Jari Verner Lindroos  ja kogu Roograhu sadama kollektiiv  -  see on hea näide järjekindlusest ja tahtest, mis on loonud võimaluse hiidlastel aastaringselt nautida suurepärast toitu;
  • Riho Sõrmus ja Ly Meldorf – kaks Soonlepa küla elanikku, kes hiidlaste naljasoone pronksi ja kivisse raiusid;
  • Ants Orav ja Eve Kustala - Palade kool, Suuremõisa ja Palade lasteaed on suurepäraselt korda tehtud. Selle eest väärib  tunnustust kogu valla juhtkond;
  • Kerema Kultuurikoda ja Helle Nittim on tegijad, et Pühalepa kirik sai oreli;   
  • Endel Lepisto, kelle juhtimisel on väärt uurimistööd ja sündmusi  korraldanud klubi Pühalepa Vanamehed.

Kõik nimetatud on kahtlemata targad ja koostööaltid inimesed. Tarkus ja koostöö on see, mis meid  Hiiumaal edasi viib. Vaadates meie koolinoorte edukust, võime rõõmustada , et tarkust on meile lisaks tulemas. Sellest loodame Hiiumaale paremat tulevikku.

Kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus on kirjutanud, et  oleme maailmas viie rikkaima riigi hulgas, seda meie noorte tarkuse poolest. Esimeseks põhjuseks toob ta Eesti õpetajate kõrge taseme.

Maakondlikus võrdluses paistavad   parimate loodusteaduslike teadmiste ja oskustega Eestis silma Hiiumaa õpilased. Üks selle baasidest ja suurepärastest õpetajatest tegutseb just siin majas. Füüsika, keemia ning geograafiaalastes keskmistes tulemustes ületavad Hiiumaa õpilased märkimisväärselt teiste maakondade õpilaste keskmisi tulemusi.

Vabariiklike olümpiaadide lõppvoorudes osalesid Hiiu maakonna õpilased edukalt bioloogias, emakeeles, ajaloos ja muusikas,  teaduslahingus, mälumängus, Nuti-matemaatikas ja etluskonkursil. Eraldi tuleb ära märkida Kärdla Põhikooli õpilase Andres Sõmeri edukat esinemist matemaatika, geograafia, keemia, loodusteaduste, pranglimise, informaatika, Nuti-Mati ja paljude teiste võistluste maakondlikel , vabariiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

Aga tublisid tegijaid nii olümpiaadidel, konkurssidel  kui  sporditegevuses jagub igasse Hiiumaa kooli.

Taas on Hiiumaa spordipoisid ja tüdrukud osalemas „10 olümpiastarti" võistlustel, edukad oldi haikude kirjutamises, Jaapani „Pentel" konkursil ja muudel võistlustel.

Haridusest räägime numbrites. Teadupärast hinnatakse meil õpilasi 1-5 süsteemis, kus 5 tähendab „väga hea".  Mis hinne tuleks aga viimase PISA testi valguses Hiiumaa haridusele panna?  Kas 6 – ehk hinnangute süsteemis „üle mõistuse", sest nii hea oli see tulemus.

Mis võib olla Hiiumaa õpilaste edu pant?

Jah, meil on suurepärane koolikeskkond. Lisaks  kõrgelt kvalifitseeritud  õpetajatele teevad oma tööd pühendunult ja südamega ka ülejäänud koolipersonali liikmed, oma asendamatu roll on kodul ja perekonnal.  Iga inimene selles kogukonnas on asendamatu. Kindlasti on üks edu pante just üksteisest hoolimine ja pühendumus.

Tänases, mõne ühiskonnateadlase sõnastatuna „tõejärgses" ühiskonnas, vajame üha rohkem tarkust oma teadmisi kasutada, teha vahet olulisel ja ebaolulisel, osata näha võimalusi ja ära tabada kõige sobivamad ajahetked parimate ideede elluviimiseks.

Üksmeelt, tarkust ja töökust meile kõigile!

Elagu Hiiumaa! Elagu Eesti!